Mis on infoühiskond?

Infoühiskond - viimase kolmandiku kahekümnenda sajandi uus tehnoloogiline revolutsioon, universaalne elektrooniline andmetöötlus ja ühiskonna teabetehnoloogia, lõid täiesti uue sotsiaalse olukorra. Praegusel hetkel võib seda terminit kasutada kirjeldamaks olukorra, mis toimub arenenud riikides. See on seotud informatsiooni uue tähtsusega kõikides eluvaldkondades, uue taseme kvaliteediga tootmises ja informatsiooni töötlemises ning tema levitamises.

Seoses infoühiskonna laienemisega muutuvad erialane kvalifikatsioon, ühiskonna haridus struktuur, töö iseloom. Muutub inimese roll ja funktsioon, intellektuaalne ja loominguline töö asendab füüsilist, mis on otseselt seotud tootmise portsessiga. Infoühiskonnas tuleb esile teenuste tootmine. Teenuste turul peamisteks töödeks on: informatsiooni saamine, töötlemine, säilitamine, muutmine ja tema kasutamine. Informatsioonist on saanud toode ja üks peamisi väärtusi ühiskonnas.

Arutlus teemal: "Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?"

On palju teaduslikke paradigmasid, mis peegeldavad maailma ja tehnoloogia omavahelisi suhteid. Kuid ükski neist ei suuda anda selget vastust küsimusele, mida küsitakse juba sadu aastaid, ja mis on aktuaalne meie infoajastul: kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?

Esiteks tasub märkida, et valitsevat väärtust suhetes "sotsiaalne keskkond - tehnoloogia" ei oma ükski neist, nagu kirjutab Attila Kincsei: "Ühiskond mõjutab ja muudab tehnoloogiat samal määral nagu tehnoloogia ühiskonda". Veelgi enam, vastavalt Kranzbergi sõnadele, "tehnoloogiad ei ole kindlasti paha, kindlasti ei ole hea, ja nad ei ole neutraalsed. Nad on nagu inimesed". Tulenevalt kommunikatsiooni protsesse ja ühiskonna vajadustele - tehnoloogiad arenevad ja paranevad või vastupidi halvenevad, juhul, kui teatud tehnoloogilisi uuendusi lihtsalt ei ole nõutud tarbijate seas. See sõltub ühiskonna moraalsetest väärtustest ja elanikkonna vanusegruppidest. Nagu me näeme - tehnoloogilise arengu ja sotsiaalse ühiskonna suhted ,vastavalt Kincsei sõnadele, on "järk-järgult moodustuva ühtlase võrguna, kus iga liigutus, isegi väikese elemndi oma, mõjutab kogu võrku."

Seega võiks väita, et doominerivad omavahelised suhted ja ühiskonna väärtused tehnoloogiliste objektide ja kogu tehnoloogiliste süsteemide sisse, mis võivad salvestada ja jagada neid suhteid ja väärtusi läbi aegade. Tehnoloogia ja Ühiskond arenevad koos, samal ajal, siiski asünkroonsus siin kehtib ka. Tehnoloogia liikumapaneva jõu mõju tõttu on võimalik, et tehnoloogia süsteem reageerib muutustele ühiskonnas siiski aeglaselt , aga ka vastupidi. Kuidas need faktorid mõjutavad üksteist?

Mis puudutab tehnoloogia mõju ühiskonnale, siin on kindlasti mõjutavaks teguriks kriisis. Näiteks telegraafi leiutamine (nagu on kirjeldatud Attila Kincsei töös) - see on vastus informatsiooni levitamise ja tema õigeaegse ssabumise kriisile. Teine vajavadus tehnoloogilises arengus on selgelt näha Interneti ja arvutite arengus: algselt nad olid hädavajalikud ainult valitsusasutustele, et kuidagi koguda, jaotada ja säilitada plahvatuslikult kasvava informatsiooni mahtu.

Aga kas mõjutavad tehnoloogiad ise, inimtegevuse toode, ühiskonda sama palju kui ühiskond tehnoloogijaid? Kindlasti jah. Näiteks toodete kvaliteedi parandamine viis tasakaalust välja tootmise ja tarbimise võrdsuse. Sellest tulenevalt - kahekümnenda sajandi kriis. Pealegi, nagu kirjutab Manuel Castells: "Veel üks tähelepanuväärne näide on e-mail, mis oli algselt ette nähtud olulise info vahetamiseks, aastaid hiljem sai sellest viis inimeste suhtlemiseks. Uuemate tehnoloogiate alternatiivne kasutamine on viinud selleni, et näost näkku suhtlemine on asendatud virtuaalse suhtlemisega, inimesed eelistavad p2p võrku, veeb bloge, jututoaid ja sotsiaalseid võrgustikke.

Kokkuvõttes, tahaksin märkida, et Infoühiskond, kus tehnoloogiate mõju ühiskonnale on sama, mis ühiskonna mõju tehnoloogiatele - see on radikaalsete muudatuste toode, mis toimusid kahekümnendal sajandil. Infotehnoloogiline revolutsioon võib muuta inimkonna moraalseid väärtusi, kuid ei tasu unustada, et ühiskond ise - on veebi segmend "tehnoloogia-maailm", kus kõik on omavahel seotud. Infoühiskond - see on moodsa sotsiaalse struktuuri ajastu, uus periood inimarengus.

Küsimused

-Miks esimesed jalgrattad ei teinud revolutsiooni ja nad ei saanud asendamatuks asjaks inimeste elus?

-Jalgratta evolutsioon, ehk mida mõistavad meie lapselapsed jalgratta all?

Intervjuu küsimustik

-Kuidas olete seotud Tartu Ülikooliga?
-Seega võib arvata, et kasutate TÜ kodulehekülge üsna tihti?
-Aga mis mulje jättis 4 aastat tagasi www.ut.ee lehekülg , kui te veel ei olnud TÜ tudeng?
-Ja vaadates praegu seda sama lehekülge, mis on muutunud selle aja jooksul?
-"Tööd on tehtud palju, aga internetis vajab kõik arendamist ja www.ut.ee ei ole erand". Mida te silmas peate?
-Programmeerimese poolest nüüd on kõik selge, aga mida te saate öelda lehekülje sisu poolest ehk vajalikust informatsioonist?
-"www.ut.ee pakub rohkelt infot ja kõik vajalik on olemas". Informatsioonist puudust ei ole, see on hea, aga kuidas on asjalood selle leidmisega ajaliselt?
-"TÜ kodulehe ww.ut.ee ülesehitus on kehv!". Rääkige palun sellest täpsemalt. Äkki on teie poolt mõned ideed, kuidas muuta selles komponendis www.ut.ee paremaks?
-Ja lõpetuseks väike kokkuvõte www.ut.ee kasutaja mugavusest...