Kursus oli suures osas teoreetiline. Meenutas mulle kursust "Sissejuhatus informaatikasse". Oli tore osaleda aines, kus sai suhelda globaalsetel teemadel.
Kodutöödest:
-Intervjuu
-tekstide lugemine ja nende analüüs
-arutlemine erinevatel teemadel
-oma definitsiooni kirjutamine
-ülevaated artiklitest
Minu jaoks olid need tööd huvitavad ja kasulikud, samas ei olnud nad lihtsad, seega aega tuli kulutada vastavalt. Mõned tööd panid mõtlema ja vaatama asjadele teiste vaatenurgade alt. Aine õpetas mind veel rohkem analüüsima, arutlema ja väljendama oma mõtteid.
Mida tahaksin eriti välju tuua kodutööde osas on see, et igat kodutööd oppejõud kommenteeris/kirjutas oma arvamust või näitas minu tehtud veade peale. Sellist tagasisidet õppejõult näen ma esimest korda.
Kokkuvõteks lisan, et kursus näitas IT teist poolt, mite väikest osa sellest näteks nagu mingi konkreetne tegevus (porgrammeerimine, testimine), vaid kõige suuremat süsteemi maa peal - infoühiskonda.
Friday, May 21, 2010
Domestication
Selles artiklis räägiti IT vahendite kasutusele võtust väikestes ettevõtetes: raamatupidajad (ICT rikas sektor) ja puuvilja farmerid (ICT vaene sektor).
Tuli välja, et uued tehnoloogiad muutuvad inimestele vastuvõtlikuks juhul, kui seda osatakse seostada kas mõne varasema kasutuses oleva tehnoloogiaga, või nähakse et ilma selleta ei ole nende töö nii efektiivne. Näiteks arvuti näis farmeritele pigem kasutuna, kuna nad ei suutnud leida talle kasutusvõimalust oma ettevõttes ja lisaks nad olid kallid. Mobiiltelefon sai farmeritele asendamatuks ICT elemendiks. See andis neile võimaluse olla pidevas kontaktis teiste töötajatega ja klienditega, samuti sai suhelda perekonnaga.
Raamatupidajad võtsid arvutid väga kiiresti omaks, sest seda oli päris lihtne seostada nende tööga. Vastava tarkvaraga arvuti lihtsustas raamatupidajate tööd väga palju, ja arvuti sai asendamatuks nende töös. Internetiga oli kõik teisiti, kuna see ei olnud otseselt vajalik nende töö juures. Peamiseks põhjuseks miks seda hakati kasutama oli vajadus ajaga kaasas käia. Taheti olla paremad konkureerivatest ettevõtetest ja sel viisil saada rohkem kliente. Peamiselt kasutati internetis e-maili.
Kokkuvõte: IT vahendite kasutusele võtmine väikestes ettevõtetes sõltub sellest, kui palju ta lihtsustab töö protsessi. Kui see vahe ei ole ni suur, siis eelistatakse kasutada vanu töötavaid vahendeid.
Tuli välja, et uued tehnoloogiad muutuvad inimestele vastuvõtlikuks juhul, kui seda osatakse seostada kas mõne varasema kasutuses oleva tehnoloogiaga, või nähakse et ilma selleta ei ole nende töö nii efektiivne. Näiteks arvuti näis farmeritele pigem kasutuna, kuna nad ei suutnud leida talle kasutusvõimalust oma ettevõttes ja lisaks nad olid kallid. Mobiiltelefon sai farmeritele asendamatuks ICT elemendiks. See andis neile võimaluse olla pidevas kontaktis teiste töötajatega ja klienditega, samuti sai suhelda perekonnaga.
Raamatupidajad võtsid arvutid väga kiiresti omaks, sest seda oli päris lihtne seostada nende tööga. Vastava tarkvaraga arvuti lihtsustas raamatupidajate tööd väga palju, ja arvuti sai asendamatuks nende töös. Internetiga oli kõik teisiti, kuna see ei olnud otseselt vajalik nende töö juures. Peamiseks põhjuseks miks seda hakati kasutama oli vajadus ajaga kaasas käia. Taheti olla paremad konkureerivatest ettevõtetest ja sel viisil saada rohkem kliente. Peamiselt kasutati internetis e-maili.
Kokkuvõte: IT vahendite kasutusele võtmine väikestes ettevõtetes sõltub sellest, kui palju ta lihtsustab töö protsessi. Kui see vahe ei ole ni suur, siis eelistatakse kasutada vanu töötavaid vahendeid.
HCI elementide analüüs: ÕISi kasutajatugi
Kindlasti on ÕIS päris suur keskkond, kus mitte iga üks saab kenasti hakkama ilma abita. Seega sellise süsteemi juures on kasutajatugi väga oluline. Esimesel korral ÕISi sisse logides, näib, et kõik on päris loogiliselt üles ehitatud, aga ikkagi alguses on raskusi vajaliku info leidmisega.
Infot ÕISi kasutamise kohta on väga plaju ning seda võib leida paljudes kohtades:
-Esmakursuslastele jagatakse raamatuid TÜ ja ÕISi infoga.
-Sisseastujatele korraldatakse infotundi, kus tuutorid näitavad kuidas tudengitele vajalikud asjad korda saada.
-Kui peaks juhtuma, et kasutaja teeb midagi valesti ja mida ta ise parandada suuteline ei ole, siis kindlasti saab abi dekanaadist.
-Iga ÕISi mooduli kohta on tehtud juurde mingi viide, kust võib kätte saada vajalikut infot.
-Esimestes loengutes mõned õppejõud näitavad kust saada infot ja meterjale nende aine kohta ÕISis.
-"ÕISi ABC" TÜ koduleheküljel.
-Samuti saab nõu küsida teistelt tudengitelt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ÕISi kasutajatugi on heal tasemel. Jagatakse infot paberkandjatel, väga palju infot on veebis ja lisaks on veel palju kohti ja inimesi kust on võimalik saada abi: tuutorid, õppejõud, dekanaad ja teised...
Kulutades mingi aja ÕISiga töötamiseks, saab sellest tudengile igapäevane lihtne tegevus, näiteks nagu oma e-maili lugemine.
Infot ÕISi kasutamise kohta on väga plaju ning seda võib leida paljudes kohtades:
-Esmakursuslastele jagatakse raamatuid TÜ ja ÕISi infoga.
-Sisseastujatele korraldatakse infotundi, kus tuutorid näitavad kuidas tudengitele vajalikud asjad korda saada.
-Kui peaks juhtuma, et kasutaja teeb midagi valesti ja mida ta ise parandada suuteline ei ole, siis kindlasti saab abi dekanaadist.
-Iga ÕISi mooduli kohta on tehtud juurde mingi viide, kust võib kätte saada vajalikut infot.
-Esimestes loengutes mõned õppejõud näitavad kust saada infot ja meterjale nende aine kohta ÕISis.
-"ÕISi ABC" TÜ koduleheküljel.
-Samuti saab nõu küsida teistelt tudengitelt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ÕISi kasutajatugi on heal tasemel. Jagatakse infot paberkandjatel, väga palju infot on veebis ja lisaks on veel palju kohti ja inimesi kust on võimalik saada abi: tuutorid, õppejõud, dekanaad ja teised...
Kulutades mingi aja ÕISiga töötamiseks, saab sellest tudengile igapäevane lihtne tegevus, näiteks nagu oma e-maili lugemine.
HCI User Support
Iga süsteemi juures on vajalik kasutajatugi, sest kindlasti on olukordi, kus kasutaja ei tea mida teha.
Neli põhilist kasutajutugi kategooriat:
Viide.
Ülesande lahendamine.
Täielik selgitus.
Näited.
Põhinõuded kasutajatoele:
Kättesaadavus
Kõik kasutajad peaksid saama abi 24/7.
Täpsus
Abi mida pakutakse peaks olema alati täpne ja täielik. Ei tohi mitte mingil juhul tekitada segadust.
Töökindel
Kasutaja peab olema kindel, et saab mistahes olukorras abi.
Järjepidavus
Järjepidev stiil ja õigete moistete kasutamine.
Mitte segav
Ei tohi segada kasutajat tema teistes tegevustes.
Kasutajtoe liigid:
Käsureapõhine
Kasutaja trükkib käsureale käsu ja saab abi.
Kontekstipõhine abi
Programm püüab pakuda abi ise, vastavalt kasutaja tegevusele.
Online Õpetused
Kasutaja saab vaadata/lugeda juba tehtud näiteid.
Online dokumentatsioon
Väga palju informatsiooni ja kirjeldust. Kindlasti leidub vastuseid peaegu kõikidele küsimustele.
Pop-up
Tavaliselt ilmuvad need aknad mingi kasuliku infoga (tips).
Viisardid
Samm-sammult juhis mingi konkreetse asja tegemiseks.
Neli põhilist kasutajutugi kategooriat:
Viide.
Ülesande lahendamine.
Täielik selgitus.
Näited.
Põhinõuded kasutajatoele:
Kättesaadavus
Kõik kasutajad peaksid saama abi 24/7.
Täpsus
Abi mida pakutakse peaks olema alati täpne ja täielik. Ei tohi mitte mingil juhul tekitada segadust.
Töökindel
Kasutaja peab olema kindel, et saab mistahes olukorras abi.
Järjepidavus
Järjepidev stiil ja õigete moistete kasutamine.
Mitte segav
Ei tohi segada kasutajat tema teistes tegevustes.
Kasutajtoe liigid:
Käsureapõhine
Kasutaja trükkib käsureale käsu ja saab abi.
Kontekstipõhine abi
Programm püüab pakuda abi ise, vastavalt kasutaja tegevusele.
Online Õpetused
Kasutaja saab vaadata/lugeda juba tehtud näiteid.
Online dokumentatsioon
Väga palju informatsiooni ja kirjeldust. Kindlasti leidub vastuseid peaegu kõikidele küsimustele.
Pop-up
Tavaliselt ilmuvad need aknad mingi kasuliku infoga (tips).
Viisardid
Samm-sammult juhis mingi konkreetse asja tegemiseks.
Thursday, May 20, 2010
TÜ Õppeinfosüsteem kui sotsiotehniline süsteem
Inimesed
ÕISi kasutajad jagunevad nelja gruppi:
1) Avalikud kasutajad - kõik, kellel ei ole ÕISi kontot. On ligipääs üldisele infole (Õppeained, Õppekavad, Tunniplaanid/Eksamiplaanid, Õppejõudude vastuvõtuajad, Täienduskoolitusprogrammid, Akadeemiline kalender).
2) Õppijad - omavad ÕISi kontot ja lisaks saavad teha järgmist: lugeda teateid, hinnata ainekursusi, vaadata oma tunniplaani, kandideerida õppetoetustele, registreerida ainetele ja eksamietele, vaadata oma edasijõudmist, muuta oma isikuandmeid ning valikuid õppekavas.
3) Õppejõud - oma aine ülevaade, eksamiaegade määramine, tudengite hindamine, teadete kirjutamine, õppematrjali üleslaadimine.
4) Eriõigustega kasutajad - nende peamine töö on süsteemi haldamine. ÕISi turvalisus, katkestusteta töö, tarkvara ja riistvara uuendamine.
Tarkvara
ÕISi peamised moodulid:
-õppekavade moodul, mis sisaldab ülikooli kõigi õppekavade üldandmeid ja kõigi aastate versioone;
-õppeainete moodul, mis sisaldab kõigi ülikoolis õpetatavate õppeainete üldandmeid ja õppeaine igaks toimumise semestriks vormistatud ainekavasid;
-õppetööle registreerimise moodul, milles toimub õppeainete ainekavade avamine registreerimiseks ja nendele registreerumine, samuti kontrolltöödele, eksamitele või arvestustele ning korduseksamitele registreerumine;
-tunniplaanide moodul, mis sisaldab kõiki õppeainete tunde ning struktuuriüksuste poolt vormistatud tunni- ja eksamiplaane;
-õppetulemuste moodul,milles vormistataks eksami- ja kaitsmisprotokollid ning VÕTA otsused;
-üldandmete moodul, mis sisaldab õppijatega seotud andmeid (isiku- ja õppekoha andmeid jne).
On vaja tarkvara mis töötaks serverites olevatega andmebaasidega ja võtaks vastu informatsiooni kasutajetelt.
Kasutaja poolt on vaja operatsioonisüsteemi ja veebilehitsejat.
Riistvara
Süsteemi töötamiseks on serverid olulisemad riistvara komponendid. Samuti serverites hoitakse kõik süsteemi jaoks vajalikud andmebaasid. Seal samas paikneb veebileht, mille kaudu kasutajad suhtlevad serveritega. Kindlasti on "häda" serverid, kus süsteem hakkab töötama, kui on midagi viga tavaliste serveritega - seega ÕISi kasutajad saavad süüstemi kasutada 24/7.
Kasutaja poolt on vaja seadet, millega saab kasutada internetti: lauaarvuti, mobiil, pihuarvuti ja teised.
Tugi
Infot ÕISi kohta on võimalik saada paljudes kohtades. Nendeks võivad olla dekanaad, õppejõud, tuutor, teised tudengid ja paljudelt TÜga seotud veebileheküljedelt. Uued üliõpilased saavad ka väikese raamatu ÕISi ja TÜ kohta.
Tehnikad
ÕISi juhtimis – ja otsustustehnikad on määratud dokumendiga „Õppeinfo korraldus.“ Õppeosakonna juhataja vastutab ÕISi haldamise eest ja samuti määrab andmete kvaliteedi eest vastutava isiku. Infotehnoloogia osakonnad tegelevad andmete uuendamise ja varundamisega.
Informatsiooni struktuurid
Iga ÕISi kasutaja kuulub ühte eelpool kirjeldatud neljast kasutajagrupist. Kõik peale Avaliku kasutaja peavad ennast autentima, kas siis ID-kaardiga või kasutades kasutajanime ja salasõna. Kasutajatel on oma õigused süsteemis vastavalt oma kasutajagrupile.
ÕISi kasutajad jagunevad nelja gruppi:
1) Avalikud kasutajad - kõik, kellel ei ole ÕISi kontot. On ligipääs üldisele infole (Õppeained, Õppekavad, Tunniplaanid/Eksamiplaanid, Õppejõudude vastuvõtuajad, Täienduskoolitusprogrammid, Akadeemiline kalender).
2) Õppijad - omavad ÕISi kontot ja lisaks saavad teha järgmist: lugeda teateid, hinnata ainekursusi, vaadata oma tunniplaani, kandideerida õppetoetustele, registreerida ainetele ja eksamietele, vaadata oma edasijõudmist, muuta oma isikuandmeid ning valikuid õppekavas.
3) Õppejõud - oma aine ülevaade, eksamiaegade määramine, tudengite hindamine, teadete kirjutamine, õppematrjali üleslaadimine.
4) Eriõigustega kasutajad - nende peamine töö on süsteemi haldamine. ÕISi turvalisus, katkestusteta töö, tarkvara ja riistvara uuendamine.
Tarkvara
ÕISi peamised moodulid:
-õppekavade moodul, mis sisaldab ülikooli kõigi õppekavade üldandmeid ja kõigi aastate versioone;
-õppeainete moodul, mis sisaldab kõigi ülikoolis õpetatavate õppeainete üldandmeid ja õppeaine igaks toimumise semestriks vormistatud ainekavasid;
-õppetööle registreerimise moodul, milles toimub õppeainete ainekavade avamine registreerimiseks ja nendele registreerumine, samuti kontrolltöödele, eksamitele või arvestustele ning korduseksamitele registreerumine;
-tunniplaanide moodul, mis sisaldab kõiki õppeainete tunde ning struktuuriüksuste poolt vormistatud tunni- ja eksamiplaane;
-õppetulemuste moodul,milles vormistataks eksami- ja kaitsmisprotokollid ning VÕTA otsused;
-üldandmete moodul, mis sisaldab õppijatega seotud andmeid (isiku- ja õppekoha andmeid jne).
On vaja tarkvara mis töötaks serverites olevatega andmebaasidega ja võtaks vastu informatsiooni kasutajetelt.
Kasutaja poolt on vaja operatsioonisüsteemi ja veebilehitsejat.
Riistvara
Süsteemi töötamiseks on serverid olulisemad riistvara komponendid. Samuti serverites hoitakse kõik süsteemi jaoks vajalikud andmebaasid. Seal samas paikneb veebileht, mille kaudu kasutajad suhtlevad serveritega. Kindlasti on "häda" serverid, kus süsteem hakkab töötama, kui on midagi viga tavaliste serveritega - seega ÕISi kasutajad saavad süüstemi kasutada 24/7.
Kasutaja poolt on vaja seadet, millega saab kasutada internetti: lauaarvuti, mobiil, pihuarvuti ja teised.
Tugi
Infot ÕISi kohta on võimalik saada paljudes kohtades. Nendeks võivad olla dekanaad, õppejõud, tuutor, teised tudengid ja paljudelt TÜga seotud veebileheküljedelt. Uued üliõpilased saavad ka väikese raamatu ÕISi ja TÜ kohta.
Tehnikad
ÕISi juhtimis – ja otsustustehnikad on määratud dokumendiga „Õppeinfo korraldus.“ Õppeosakonna juhataja vastutab ÕISi haldamise eest ja samuti määrab andmete kvaliteedi eest vastutava isiku. Infotehnoloogia osakonnad tegelevad andmete uuendamise ja varundamisega.
Informatsiooni struktuurid
Iga ÕISi kasutaja kuulub ühte eelpool kirjeldatud neljast kasutajagrupist. Kõik peale Avaliku kasutaja peavad ennast autentima, kas siis ID-kaardiga või kasutades kasutajanime ja salasõna. Kasutajatel on oma õigused süsteemis vastavalt oma kasutajagrupile.
Friday, April 2, 2010
5-10 kõige olulisemat mõtet, mida ma sain teada artklist "What is Social Informatics and Why Does it Matter?"
1) Mõiste "Sotsiaalne informaatika" - see on uus sõna. Ta tekkis arutelu käigus aastal 1996, mis oli läbi viidud teadurite ühenduse poolt, kes uurisid sotsiaalseid aspekte digitaalsete raamatukogude kohta. Teadlased said aru, et arutelu jaoks ei olnud konkreetset nime. Uus mõiste mõnedel inimestel äratas uudishimu, samas mõned ei kasutanud seda üldse.
2) On palju näiteid, et keskklassi inimeste jaoks Internet on meditsiiniline teatmeteos, kus nad võivad leida vastuseid paljudele küsimustele, mis puudutavad elu ja tervist. USAs toetatakse raamatukogude, koolide ja hariduse digitaliseerimist.
3) Sotsiaalset informaatikat saab jälgida järgmises näites: USAs mõned on avastanud, et Internet on kasulik suhtlemiseks riigiasutustega, teatud tüüpi ostude sooritamiseks, sugulastega suhtlemiseks ja kui vahend meelelahutuseks.
4) Hoolimata asjaolust, et Internet pakub tohutuid võimalusi, on probleem navigeerimisega Interneti ressurssidel. Interneti kasutamine eeldab oskusi, mida paraku ei ole kõigil inimestel.
5) Oli läbi viidud Sotsiaalse Informaatika seminar aastal 1997, mida toetas Riiklik Teaduse Organisatsioon. Osalejad pakkusid välja järgmise sotsiaalse informaatika iseloomustuse: Sotsiaalne informaatika on formaalselt interdistsiplinaarne uurimine ja objektideks on: disainilahendused, infotehnoloogia kasutamine ja selle tagajärjed, mis arvestab nende koosmõju teabe-ja kultuurikeskkonnas.
6) Paljude arvates peetakse info-ja kommunikatsioonitehnoloogia lihtsateks seadmeteks, isegi kui need viitavad keerulistele süsteemidele, ressurssidele või veebisaitidele. Tegelikult Infotehnoloogia koosneb sotsiaal-tehnilistest võrkudest:
• Inimesed ja nende erinevad omavahelised suhted
• Riistvara (arvutid, tööjaamad, välisseadmed, võrguseadmed)
• Tarkvara (operatsioonisüsteemid, tarkvara rakendused)
• Tehnika (teaduslik mudelid, diagrammid, skeemid)
• Support (koolitus / abi / tugi)
• Informatsioon struktuurid (provaiderid, reeglid/ normid/ eeskirjad).
7) Esialgu arvutiseerimine hirmutas inimesi, sest kõik uskusid, et see tooks kaasa tööpuuduse, kuid enamik organisatsioone Põhja-Ameerikas panid oma raha arvutisüsteemidesse. Majandusteadlased jagunesid oma vaadetes: mõned uskusid, et produktiivsus kasvab tänu tehnoloogilistele uuendustele, samas kui teised uskusid vastupidist.
+sain valmis Arutlus teemal: "Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?"
2) On palju näiteid, et keskklassi inimeste jaoks Internet on meditsiiniline teatmeteos, kus nad võivad leida vastuseid paljudele küsimustele, mis puudutavad elu ja tervist. USAs toetatakse raamatukogude, koolide ja hariduse digitaliseerimist.
3) Sotsiaalset informaatikat saab jälgida järgmises näites: USAs mõned on avastanud, et Internet on kasulik suhtlemiseks riigiasutustega, teatud tüüpi ostude sooritamiseks, sugulastega suhtlemiseks ja kui vahend meelelahutuseks.
4) Hoolimata asjaolust, et Internet pakub tohutuid võimalusi, on probleem navigeerimisega Interneti ressurssidel. Interneti kasutamine eeldab oskusi, mida paraku ei ole kõigil inimestel.
5) Oli läbi viidud Sotsiaalse Informaatika seminar aastal 1997, mida toetas Riiklik Teaduse Organisatsioon. Osalejad pakkusid välja järgmise sotsiaalse informaatika iseloomustuse: Sotsiaalne informaatika on formaalselt interdistsiplinaarne uurimine ja objektideks on: disainilahendused, infotehnoloogia kasutamine ja selle tagajärjed, mis arvestab nende koosmõju teabe-ja kultuurikeskkonnas.
6) Paljude arvates peetakse info-ja kommunikatsioonitehnoloogia lihtsateks seadmeteks, isegi kui need viitavad keerulistele süsteemidele, ressurssidele või veebisaitidele. Tegelikult Infotehnoloogia koosneb sotsiaal-tehnilistest võrkudest:
• Inimesed ja nende erinevad omavahelised suhted
• Riistvara (arvutid, tööjaamad, välisseadmed, võrguseadmed)
• Tarkvara (operatsioonisüsteemid, tarkvara rakendused)
• Tehnika (teaduslik mudelid, diagrammid, skeemid)
• Support (koolitus / abi / tugi)
• Informatsioon struktuurid (provaiderid, reeglid/ normid/ eeskirjad).
7) Esialgu arvutiseerimine hirmutas inimesi, sest kõik uskusid, et see tooks kaasa tööpuuduse, kuid enamik organisatsioone Põhja-Ameerikas panid oma raha arvutisüsteemidesse. Majandusteadlased jagunesid oma vaadetes: mõned uskusid, et produktiivsus kasvab tänu tehnoloogilistele uuendustele, samas kui teised uskusid vastupidist.
+sain valmis Arutlus teemal: "Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?"
Tuesday, March 30, 2010
Mis on infoühiskond?
Infoühiskond - viimase kolmandiku kahekümnenda sajandi uus tehnoloogiline revolutsioon, universaalne elektrooniline andmetöötlus ja ühiskonna teabetehnoloogia, lõid täiesti uue sotsiaalse olukorra. Praegusel hetkel võib seda terminit kasutada kirjeldamaks olukorra, mis toimub arenenud riikides. See on seotud informatsiooni uue tähtsusega kõikides eluvaldkondades, uue taseme kvaliteediga tootmises ja informatsiooni töötlemises ning tema levitamises.
Seoses infoühiskonna laienemisega muutuvad erialane kvalifikatsioon, ühiskonna haridus struktuur, töö iseloom. Muutub inimese roll ja funktsioon, intellektuaalne ja loominguline töö asendab füüsilist, mis on otseselt seotud tootmise portsessiga. Infoühiskonnas tuleb esile teenuste tootmine. Teenuste turul peamisteks töödeks on: informatsiooni saamine, töötlemine, säilitamine, muutmine ja tema kasutamine. Informatsioonist on saanud toode ja üks peamisi väärtusi ühiskonnas.
Seoses infoühiskonna laienemisega muutuvad erialane kvalifikatsioon, ühiskonna haridus struktuur, töö iseloom. Muutub inimese roll ja funktsioon, intellektuaalne ja loominguline töö asendab füüsilist, mis on otseselt seotud tootmise portsessiga. Infoühiskonnas tuleb esile teenuste tootmine. Teenuste turul peamisteks töödeks on: informatsiooni saamine, töötlemine, säilitamine, muutmine ja tema kasutamine. Informatsioonist on saanud toode ja üks peamisi väärtusi ühiskonnas.
Monday, March 22, 2010
Arutlus teemal: "Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?"
On palju teaduslikke paradigmasid, mis peegeldavad maailma ja tehnoloogia omavahelisi suhteid. Kuid ükski neist ei suuda anda selget vastust küsimusele, mida küsitakse juba sadu aastaid, ja mis on aktuaalne meie infoajastul: kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?
Esiteks tasub märkida, et valitsevat väärtust suhetes "sotsiaalne keskkond - tehnoloogia" ei oma ükski neist, nagu kirjutab Attila Kincsei: "Ühiskond mõjutab ja muudab tehnoloogiat samal määral nagu tehnoloogia ühiskonda". Veelgi enam, vastavalt Kranzbergi sõnadele, "tehnoloogiad ei ole kindlasti paha, kindlasti ei ole hea, ja nad ei ole neutraalsed. Nad on nagu inimesed". Tulenevalt kommunikatsiooni protsesse ja ühiskonna vajadustele - tehnoloogiad arenevad ja paranevad või vastupidi halvenevad, juhul, kui teatud tehnoloogilisi uuendusi lihtsalt ei ole nõutud tarbijate seas. See sõltub ühiskonna moraalsetest väärtustest ja elanikkonna vanusegruppidest. Nagu me näeme - tehnoloogilise arengu ja sotsiaalse ühiskonna suhted ,vastavalt Kincsei sõnadele, on "järk-järgult moodustuva ühtlase võrguna, kus iga liigutus, isegi väikese elemndi oma, mõjutab kogu võrku."
Seega võiks väita, et doominerivad omavahelised suhted ja ühiskonna väärtused tehnoloogiliste objektide ja kogu tehnoloogiliste süsteemide sisse, mis võivad salvestada ja jagada neid suhteid ja väärtusi läbi aegade. Tehnoloogia ja Ühiskond arenevad koos, samal ajal, siiski asünkroonsus siin kehtib ka. Tehnoloogia liikumapaneva jõu mõju tõttu on võimalik, et tehnoloogia süsteem reageerib muutustele ühiskonnas siiski aeglaselt , aga ka vastupidi. Kuidas need faktorid mõjutavad üksteist?
Mis puudutab tehnoloogia mõju ühiskonnale, siin on kindlasti mõjutavaks teguriks kriisis. Näiteks telegraafi leiutamine (nagu on kirjeldatud Attila Kincsei töös) - see on vastus informatsiooni levitamise ja tema õigeaegse ssabumise kriisile. Teine vajavadus tehnoloogilises arengus on selgelt näha Interneti ja arvutite arengus: algselt nad olid hädavajalikud ainult valitsusasutustele, et kuidagi koguda, jaotada ja säilitada plahvatuslikult kasvava informatsiooni mahtu.
Aga kas mõjutavad tehnoloogiad ise, inimtegevuse toode, ühiskonda sama palju kui ühiskond tehnoloogijaid? Kindlasti jah. Näiteks toodete kvaliteedi parandamine viis tasakaalust välja tootmise ja tarbimise võrdsuse. Sellest tulenevalt - kahekümnenda sajandi kriis. Pealegi, nagu kirjutab Manuel Castells: "Veel üks tähelepanuväärne näide on e-mail, mis oli algselt ette nähtud olulise info vahetamiseks, aastaid hiljem sai sellest viis inimeste suhtlemiseks. Uuemate tehnoloogiate alternatiivne kasutamine on viinud selleni, et näost näkku suhtlemine on asendatud virtuaalse suhtlemisega, inimesed eelistavad p2p võrku, veeb bloge, jututoaid ja sotsiaalseid võrgustikke.
Kokkuvõttes, tahaksin märkida, et Infoühiskond, kus tehnoloogiate mõju ühiskonnale on sama, mis ühiskonna mõju tehnoloogiatele - see on radikaalsete muudatuste toode, mis toimusid kahekümnendal sajandil. Infotehnoloogiline revolutsioon võib muuta inimkonna moraalseid väärtusi, kuid ei tasu unustada, et ühiskond ise - on veebi segmend "tehnoloogia-maailm", kus kõik on omavahel seotud. Infoühiskond - see on moodsa sotsiaalse struktuuri ajastu, uus periood inimarengus.
Esiteks tasub märkida, et valitsevat väärtust suhetes "sotsiaalne keskkond - tehnoloogia" ei oma ükski neist, nagu kirjutab Attila Kincsei: "Ühiskond mõjutab ja muudab tehnoloogiat samal määral nagu tehnoloogia ühiskonda". Veelgi enam, vastavalt Kranzbergi sõnadele, "tehnoloogiad ei ole kindlasti paha, kindlasti ei ole hea, ja nad ei ole neutraalsed. Nad on nagu inimesed". Tulenevalt kommunikatsiooni protsesse ja ühiskonna vajadustele - tehnoloogiad arenevad ja paranevad või vastupidi halvenevad, juhul, kui teatud tehnoloogilisi uuendusi lihtsalt ei ole nõutud tarbijate seas. See sõltub ühiskonna moraalsetest väärtustest ja elanikkonna vanusegruppidest. Nagu me näeme - tehnoloogilise arengu ja sotsiaalse ühiskonna suhted ,vastavalt Kincsei sõnadele, on "järk-järgult moodustuva ühtlase võrguna, kus iga liigutus, isegi väikese elemndi oma, mõjutab kogu võrku."
Seega võiks väita, et doominerivad omavahelised suhted ja ühiskonna väärtused tehnoloogiliste objektide ja kogu tehnoloogiliste süsteemide sisse, mis võivad salvestada ja jagada neid suhteid ja väärtusi läbi aegade. Tehnoloogia ja Ühiskond arenevad koos, samal ajal, siiski asünkroonsus siin kehtib ka. Tehnoloogia liikumapaneva jõu mõju tõttu on võimalik, et tehnoloogia süsteem reageerib muutustele ühiskonnas siiski aeglaselt , aga ka vastupidi. Kuidas need faktorid mõjutavad üksteist?
Mis puudutab tehnoloogia mõju ühiskonnale, siin on kindlasti mõjutavaks teguriks kriisis. Näiteks telegraafi leiutamine (nagu on kirjeldatud Attila Kincsei töös) - see on vastus informatsiooni levitamise ja tema õigeaegse ssabumise kriisile. Teine vajavadus tehnoloogilises arengus on selgelt näha Interneti ja arvutite arengus: algselt nad olid hädavajalikud ainult valitsusasutustele, et kuidagi koguda, jaotada ja säilitada plahvatuslikult kasvava informatsiooni mahtu.
Aga kas mõjutavad tehnoloogiad ise, inimtegevuse toode, ühiskonda sama palju kui ühiskond tehnoloogijaid? Kindlasti jah. Näiteks toodete kvaliteedi parandamine viis tasakaalust välja tootmise ja tarbimise võrdsuse. Sellest tulenevalt - kahekümnenda sajandi kriis. Pealegi, nagu kirjutab Manuel Castells: "Veel üks tähelepanuväärne näide on e-mail, mis oli algselt ette nähtud olulise info vahetamiseks, aastaid hiljem sai sellest viis inimeste suhtlemiseks. Uuemate tehnoloogiate alternatiivne kasutamine on viinud selleni, et näost näkku suhtlemine on asendatud virtuaalse suhtlemisega, inimesed eelistavad p2p võrku, veeb bloge, jututoaid ja sotsiaalseid võrgustikke.
Kokkuvõttes, tahaksin märkida, et Infoühiskond, kus tehnoloogiate mõju ühiskonnale on sama, mis ühiskonna mõju tehnoloogiatele - see on radikaalsete muudatuste toode, mis toimusid kahekümnendal sajandil. Infotehnoloogiline revolutsioon võib muuta inimkonna moraalseid väärtusi, kuid ei tasu unustada, et ühiskond ise - on veebi segmend "tehnoloogia-maailm", kus kõik on omavahel seotud. Infoühiskond - see on moodsa sotsiaalse struktuuri ajastu, uus periood inimarengus.
Küsimused
-Miks esimesed jalgrattad ei teinud revolutsiooni ja nad ei saanud asendamatuks asjaks inimeste elus?
-Jalgratta evolutsioon, ehk mida mõistavad meie lapselapsed jalgratta all?
-Jalgratta evolutsioon, ehk mida mõistavad meie lapselapsed jalgratta all?
Sunday, March 21, 2010
Intervjuu küsimustik
-Kuidas olete seotud Tartu Ülikooliga?
-Seega võib arvata, et kasutate TÜ kodulehekülge üsna tihti?
-Aga mis mulje jättis 4 aastat tagasi www.ut.ee lehekülg , kui te veel ei olnud TÜ tudeng?
-Ja vaadates praegu seda sama lehekülge, mis on muutunud selle aja jooksul?
-"Tööd on tehtud palju, aga internetis vajab kõik arendamist ja www.ut.ee ei ole erand". Mida te silmas peate?
-Programmeerimese poolest nüüd on kõik selge, aga mida te saate öelda lehekülje sisu poolest ehk vajalikust informatsioonist?
-"www.ut.ee pakub rohkelt infot ja kõik vajalik on olemas". Informatsioonist puudust ei ole, see on hea, aga kuidas on asjalood selle leidmisega ajaliselt?
-"TÜ kodulehe ww.ut.ee ülesehitus on kehv!". Rääkige palun sellest täpsemalt. Äkki on teie poolt mõned ideed, kuidas muuta selles komponendis www.ut.ee paremaks?
-Ja lõpetuseks väike kokkuvõte www.ut.ee kasutaja mugavusest...
-Seega võib arvata, et kasutate TÜ kodulehekülge üsna tihti?
-Aga mis mulje jättis 4 aastat tagasi www.ut.ee lehekülg , kui te veel ei olnud TÜ tudeng?
-Ja vaadates praegu seda sama lehekülge, mis on muutunud selle aja jooksul?
-"Tööd on tehtud palju, aga internetis vajab kõik arendamist ja www.ut.ee ei ole erand". Mida te silmas peate?
-Programmeerimese poolest nüüd on kõik selge, aga mida te saate öelda lehekülje sisu poolest ehk vajalikust informatsioonist?
-"www.ut.ee pakub rohkelt infot ja kõik vajalik on olemas". Informatsioonist puudust ei ole, see on hea, aga kuidas on asjalood selle leidmisega ajaliselt?
-"TÜ kodulehe ww.ut.ee ülesehitus on kehv!". Rääkige palun sellest täpsemalt. Äkki on teie poolt mõned ideed, kuidas muuta selles komponendis www.ut.ee paremaks?
-Ja lõpetuseks väike kokkuvõte www.ut.ee kasutaja mugavusest...
Subscribe to:
Posts (Atom)