Friday, May 21, 2010

Mida ma sellest kursusest õppisin

Kursus oli suures osas teoreetiline. Meenutas mulle kursust "Sissejuhatus informaatikasse". Oli tore osaleda aines, kus sai suhelda globaalsetel teemadel.

Kodutöödest:
-Intervjuu
-tekstide lugemine ja nende analüüs
-arutlemine erinevatel teemadel
-oma definitsiooni kirjutamine
-ülevaated artiklitest

Minu jaoks olid need tööd huvitavad ja kasulikud, samas ei olnud nad lihtsad, seega aega tuli kulutada vastavalt. Mõned tööd panid mõtlema ja vaatama asjadele teiste vaatenurgade alt. Aine õpetas mind veel rohkem analüüsima, arutlema ja väljendama oma mõtteid.

Mida tahaksin eriti välju tuua kodutööde osas on see, et igat kodutööd oppejõud kommenteeris/kirjutas oma arvamust või näitas minu tehtud veade peale. Sellist tagasisidet õppejõult näen ma esimest korda.

Kokkuvõteks lisan, et kursus näitas IT teist poolt, mite väikest osa sellest näteks nagu mingi konkreetne tegevus (porgrammeerimine, testimine), vaid kõige suuremat süsteemi maa peal - infoühiskonda.

Domestication

Selles artiklis räägiti IT vahendite kasutusele võtust väikestes ettevõtetes: raamatupidajad (ICT rikas sektor) ja puuvilja farmerid (ICT vaene sektor).

Tuli välja, et uued tehnoloogiad muutuvad inimestele vastuvõtlikuks juhul, kui seda osatakse seostada kas mõne varasema kasutuses oleva tehnoloogiaga, või nähakse et ilma selleta ei ole nende töö nii efektiivne. Näiteks arvuti näis farmeritele pigem kasutuna, kuna nad ei suutnud leida talle kasutusvõimalust oma ettevõttes ja lisaks nad olid kallid. Mobiiltelefon sai farmeritele asendamatuks ICT elemendiks. See andis neile võimaluse olla pidevas kontaktis teiste töötajatega ja klienditega, samuti sai suhelda perekonnaga.

Raamatupidajad võtsid arvutid väga kiiresti omaks, sest seda oli päris lihtne seostada nende tööga. Vastava tarkvaraga arvuti lihtsustas raamatupidajate tööd väga palju, ja arvuti sai asendamatuks nende töös. Internetiga oli kõik teisiti, kuna see ei olnud otseselt vajalik nende töö juures. Peamiseks põhjuseks miks seda hakati kasutama oli vajadus ajaga kaasas käia. Taheti olla paremad konkureerivatest ettevõtetest ja sel viisil saada rohkem kliente. Peamiselt kasutati internetis e-maili.

Kokkuvõte: IT vahendite kasutusele võtmine väikestes ettevõtetes sõltub sellest, kui palju ta lihtsustab töö protsessi. Kui see vahe ei ole ni suur, siis eelistatakse kasutada vanu töötavaid vahendeid.

HCI elementide analüüs: ÕISi kasutajatugi

Kindlasti on ÕIS päris suur keskkond, kus mitte iga üks saab kenasti hakkama ilma abita. Seega sellise süsteemi juures on kasutajatugi väga oluline. Esimesel korral ÕISi sisse logides, näib, et kõik on päris loogiliselt üles ehitatud, aga ikkagi alguses on raskusi vajaliku info leidmisega.

Infot ÕISi kasutamise kohta on väga plaju ning seda võib leida paljudes kohtades:

-Esmakursuslastele jagatakse raamatuid TÜ ja ÕISi infoga.
-Sisseastujatele korraldatakse infotundi, kus tuutorid näitavad kuidas tudengitele vajalikud asjad korda saada.
-Kui peaks juhtuma, et kasutaja teeb midagi valesti ja mida ta ise parandada suuteline ei ole, siis kindlasti saab abi dekanaadist.
-Iga ÕISi mooduli kohta on tehtud juurde mingi viide, kust võib kätte saada vajalikut infot.
-Esimestes loengutes mõned õppejõud näitavad kust saada infot ja meterjale nende aine kohta ÕISis.
-"ÕISi ABC" TÜ koduleheküljel.
-Samuti saab nõu küsida teistelt tudengitelt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ÕISi kasutajatugi on heal tasemel. Jagatakse infot paberkandjatel, väga palju infot on veebis ja lisaks on veel palju kohti ja inimesi kust on võimalik saada abi: tuutorid, õppejõud, dekanaad ja teised...
Kulutades mingi aja ÕISiga töötamiseks, saab sellest tudengile igapäevane lihtne tegevus, näiteks nagu oma e-maili lugemine.

HCI User Support

Iga süsteemi juures on vajalik kasutajatugi, sest kindlasti on olukordi, kus kasutaja ei tea mida teha.

Neli põhilist kasutajutugi kategooriat:


Viide.
Ülesande lahendamine.
Täielik selgitus.
Näited.

Põhinõuded kasutajatoele:

Kättesaadavus
Kõik kasutajad peaksid saama abi 24/7.

Täpsus
Abi mida pakutakse peaks olema alati täpne ja täielik. Ei tohi mitte mingil juhul tekitada segadust.

Töökindel
Kasutaja peab olema kindel, et saab mistahes olukorras abi.

Järjepidavus
Järjepidev stiil ja õigete moistete kasutamine.

Mitte segav
Ei tohi segada kasutajat tema teistes tegevustes.

Kasutajtoe liigid:

Käsureapõhine
Kasutaja trükkib käsureale käsu ja saab abi.

Kontekstipõhine abi
Programm püüab pakuda abi ise, vastavalt kasutaja tegevusele.

Online Õpetused
Kasutaja saab vaadata/lugeda juba tehtud näiteid.

Online dokumentatsioon
Väga palju informatsiooni ja kirjeldust. Kindlasti leidub vastuseid peaegu kõikidele küsimustele.

Pop-up
Tavaliselt ilmuvad need aknad mingi kasuliku infoga (tips).

Viisardid
Samm-sammult juhis mingi konkreetse asja tegemiseks.

Thursday, May 20, 2010

TÜ Õppeinfosüsteem kui sotsiotehniline süsteem

Inimesed

ÕISi kasutajad jagunevad nelja gruppi:

1) Avalikud kasutajad - kõik, kellel ei ole ÕISi kontot. On ligipääs üldisele infole (Õppeained, Õppekavad, Tunniplaanid/Eksamiplaanid, Õppejõudude vastuvõtuajad, Täienduskoolitusprogrammid, Akadeemiline kalender).

2) Õppijad - omavad ÕISi kontot ja lisaks saavad teha järgmist: lugeda teateid, hinnata ainekursusi, vaadata oma tunniplaani, kandideerida õppetoetustele, registreerida ainetele ja eksamietele, vaadata oma edasijõudmist, muuta oma isikuandmeid ning valikuid õppekavas.

3) Õppejõud - oma aine ülevaade, eksamiaegade määramine, tudengite hindamine, teadete kirjutamine, õppematrjali üleslaadimine.

4) Eriõigustega kasutajad - nende peamine töö on süsteemi haldamine. ÕISi turvalisus, katkestusteta töö, tarkvara ja riistvara uuendamine.

Tarkvara

ÕISi peamised moodulid:

-õppekavade moodul, mis sisaldab ülikooli kõigi õppekavade üldandmeid ja kõigi aastate versioone;
-õppeainete moodul, mis sisaldab kõigi ülikoolis õpetatavate õppeainete üldandmeid ja õppeaine igaks toimumise semestriks vormistatud ainekavasid;
-õppetööle registreerimise moodul, milles toimub õppeainete ainekavade avamine registreerimiseks ja nendele registreerumine, samuti kontrolltöödele, eksamitele või arvestustele ning korduseksamitele registreerumine;
-tunniplaanide moodul, mis sisaldab kõiki õppeainete tunde ning struktuuriüksuste poolt vormistatud tunni- ja eksamiplaane;
-õppetulemuste moodul,milles vormistataks eksami- ja kaitsmisprotokollid ning VÕTA otsused;
-üldandmete moodul, mis sisaldab õppijatega seotud andmeid (isiku- ja õppekoha andmeid jne).

On vaja tarkvara mis töötaks serverites olevatega andmebaasidega ja võtaks vastu informatsiooni kasutajetelt.

Kasutaja poolt on vaja operatsioonisüsteemi ja veebilehitsejat.

Riistvara

Süsteemi töötamiseks on serverid olulisemad riistvara komponendid. Samuti serverites hoitakse kõik süsteemi jaoks vajalikud andmebaasid. Seal samas paikneb veebileht, mille kaudu kasutajad suhtlevad serveritega. Kindlasti on "häda" serverid, kus süsteem hakkab töötama, kui on midagi viga tavaliste serveritega - seega ÕISi kasutajad saavad süüstemi kasutada 24/7.

Kasutaja poolt on vaja seadet, millega saab kasutada internetti: lauaarvuti, mobiil, pihuarvuti ja teised.

Tugi

Infot ÕISi kohta on võimalik saada paljudes kohtades. Nendeks võivad olla dekanaad, õppejõud, tuutor, teised tudengid ja paljudelt TÜga seotud veebileheküljedelt. Uued üliõpilased saavad ka väikese raamatu ÕISi ja TÜ kohta.

Tehnikad

ÕISi juhtimis – ja otsustustehnikad on määratud dokumendiga „Õppeinfo korraldus.“ Õppeosakonna juhataja vastutab ÕISi haldamise eest ja samuti määrab andmete kvaliteedi eest vastutava isiku. Infotehnoloogia osakonnad tegelevad andmete uuendamise ja varundamisega.

Informatsiooni struktuurid

Iga ÕISi kasutaja kuulub ühte eelpool kirjeldatud neljast kasutajagrupist. Kõik peale Avaliku kasutaja peavad ennast autentima, kas siis ID-kaardiga või kasutades kasutajanime ja salasõna. Kasutajatel on oma õigused süsteemis vastavalt oma kasutajagrupile.